Rokokoo

Tööstus ja kauandus olid Euroopas heal järjel, seda määras linnastunud keskklass ehk kodanlus.
1715-1775 mõjutas Euroopas sisekujundust, moodi ja arhitektuuri. Rokokoo tuleneb nimest rocaille, mis tähistas lainelise servaga merekarile sarnanevat ornamenti. Rokokoo tähendas rohkeid kaunistusi, looklevaid rullornamente ja voolujoonelisust, mis kandus ka rõivastusse. Riikide vahelnine kangakaubandus elavnes, rõivastust ehtisid lehvid, pitsid, volangid, rüüsid, siidist kunstlilled ja liblikad.
Naised: Naised said suurema sõltumatuse. Kõige kuulsam tol ajal olnud naine on Rose Bertin, kes jõudis õmblejannana tippu ning oskas näha sellest tulu ning pakkus teenust. 18. sajandi sündmused Ameerikas ja Prantsusmaal tekitasid ühiskonnas pöördumatuid muutusi, mis tingisid radikaalseid uuendusi ka rõivastuses. 18. sajandi naistemoest on ammutanud inspiratsiooni isegi 20. sajandi moeloojad Christian Dior, Karl Lagerfeld, Vivienne Westwood ja Gianni Vercace. Nüüd tegid rõivaid moekavandajad ja rätsepad. Korsette tegid siiski mehed, kuna nõudis füüsilist tugevust.
Rõivad: panjeed ehk metallist puusatoestikud, mis laiendasid kleidi seelikuosa külgede suunas kuni poolteist meetrit. Pidutualetid olid eriti volüümikad. Kogu konstruktsioon koosnes mitmest riide külge õmmeldud metallvõrust, millest ülemine kinnitati ümber vöökoha. Seeliku juurde kuulus alati korsett ja sügavalt rinda paljastav dekoltee.
Watteau' kleit: pidi olema kõigil naistel.














Marie Antoniette ei sallinud korsette ja temast sai mood lihtsuse.




Ilu ja hügieen: pesemisele eelistati meikimist, alusmeik oli endiselt mürgine, jätkuvalt usuti, et parfüüm suudab peita higilõhna. Soenguid puuderdati, naised katsid oma pärisjuukseid nisujahuga, tohutud kõrged soengud, kuhu oli topitud liblikaid, linde, aedvilju ja puuoksakesi. Siginesid täid ja isegi hiired, kasutati kratsimispulki. See oli ka põhjuseks miks need soengud kiiresti moest välja läksid.
KOrsett oli küll kaunis kunstiteos, kuid äärmiselt ebamugav, kaasnes nii maksahädad kui moonutatud rinnakorv, nahakahjustustest rääkimata, rõhutasid naised siiski oma kehavorme.
Kübarad - peakatteks olid kübarad, suured ning kaunistatud sulgede jms.
1731 a võttis Edward Cave kasutusele sõna magazine ehk ajakiri. 1693 ilmus esimene naisteajakiri The LAdies Mercury. Kuid E. Cave sõnakasutusest alates sai alguse uus moemeedia liik, tutvustati nii sisekujundust, mööblit, tõldu, ehteid kui muud. Moeajakirjadel oli suur mõju. Ajakirjad peegeldasid ka üldist elustiili, mis tähendas, et mood ei piirdunud enam pelgalt rõivastusega.